Tervisekookon

Mr. Womb´i hommik oli tusane.

Öö oli jälle olnud kurnav oma unenägudes. Hommikuks olid küll piraadid jälle seinapragudesse ja vaiba alla tagasi pugenud, kuid püsisid endiselt ähvardavana.

Eriliselt oli meeles seik, kus otsekui rõhutatult valges kitlis rassistlik klaveriõpetaja sundis piitsahoopide saatel väikest neegripoissi klaveril „My Beautiful Congo´t“ mängima.
Iseenesest poleks selles ehk midagi imelikku olnud, õpetamise metoodika erineb ju riigiti.
Kummastav tundus vaid see, et õpetaja kordas vahetpidamata:
„Neegritel on lubatud puutuda vaid klaveri musti klahve!“

Tööle ei julgenud mr. Womb veel minna, liiga värsked olid veel mälestused suurest koosolekust.
Selle asemel tõmbas ta maskeeringuks selga päevinäinud vatid ja seadis sammud alternatiivpolikliinikusse.

Kolmandal korrusel, pimedates koridorinurkades oli erinevaid kabinette, kus imearstid aitasid õnnetuid ravikuuridega alates homoöpaatiast kuni kiisuaeroobikani. Mr. Womb eksles neis urgastes kaua, kuni lõpuks leidis otsitu.

Taevalik kingitus, tervisekookon.

Ta astus ruumi, kus lahke doktoriproua võttis ta vastu salapärase inglinaeratusega. Kabinetis levivast imalast haisust järeldas mr. Womb, et äsja oli siin põletatud viirukit. Riiulitel oli mitmeid pühapilte ja klaaskuule.
„Heitke palun siia, ma teen teile suure Madahšalipundra kõigevägevama väe abil meeleoluka protseduuri, mis paneb liikuma teie seiskunud energiad ja avab tšakrad.“
Mr. Womb lasi end nendest ilusatest sõnadest meelitada ja astus nõiutud ilmel vanni.
Kaas sulgus ja mr. Womb nägi kardina tagant välja astumas Kahemeetrist Punaste Silmadega Kassi.
„Tamara, keera kaheksakümmend,“ sõnas kass sektorijuhataja häälel.
„ Nii, nüüd naudi "Vichy" dušši. Homme hommikul oled nõukogu ees. Arutusele tulevad su kuluhüvitised.“
Mr. Womb´il vajusid silmad pahupidi.
Kui ta ärkas, oli ta rääbakas kuju heidetud polikliiniku tagatrepile.
Sealt ajas ta end siis vaevaliselt püsti ja komberdas kodu poole.
Köögis otsis mr. Womb kapi otsast viimase pudeli küllusega kodeeritud võluvett, avas selle ja võttis esimese sõõmu...

Kirbe kassikusehais täitis köögi, kui ta kraanikausi kohal kummardades sellest esimesest sõõmust võluveest vabaneda püüdis.
Uskumatu, juba käivad tal kodus joogipudeleid vahetamas.
Pole võimalik, see on ju täielik „mind control“.
Või paranoia.
Jälle üks päev oli teguderohkelt möödunud, vaarao uputatud ja inimestest hea meel.
Pigem meeleheide.

Samal ajal astusid kärbitud abirahvasaadikud õnnetute nägudega ühe riigi võimukünkalt allapoole, vastu oma saatusele. Konkurentideks mr. Womb´ile Võrdsete Õiguste Ministeeriumisse.