Sellel kuldsel hommikul, mil aeg tiksus armutult kümne poole.
Sellel harukordsel hommikul, mil ta polnud ivagi hamba alla saanud...
Sellel imelisel hommikul tuiskas leemendav mr. Womb mööda Emajõe-Ateena tolmavaid tänavaid.
Halle ja luitunud aknaid katsid veel luugid, ning koputused kostsid vaid kurtidele kõrvadele...
...professorid tukkusid veel oma Tähtvere salaurgastes.
Ja lasid mõnuga mõtetel kosmopoliitsetele teemadele rännata.
Mr. Womb´ile meenus ühe elatanud emeerituse hiljuti saunas kõkutamisi räägitud lugu, kus selgus, et veel kolmekümne aasta eest olid sulnid korporandineiud neid ümmardanud hiliste hommikutundideni ja seejärel kandnud läbi juubeldavate rahvamasside kätel Meltsiveski õllekasse.
Ainult kõige kõvemaid oli talutatud siis veel edasi Maarjamõisa, kus siis vanad klannivennad neid halja piiritusega jootsid, ning toorest maksa peale hammustada lasid.
Aga sellest oli jäänud vaid mälestus, mida majanduslikult kitsad ajad aina helgemana paista lasid.
Tänapäeval võis vaid kõige jõukamaid, kellel veel täikal midagi müüa oli, kõrvakliiniku juures möödujatelt kopikaid ja sanitaridelt eetrit nuiamas näha.
Enamik neist aga olid mandunud marasmi käes vaevlevateks troglodüütideks, kelle kasinat eluleegikest pidi turgutama harva anatoomikumist hangitav formaliin.
Kuid kangelased olid otsustanud võidelda viimse tilgani, ning mitte taganeda...
Meelt ei parandanud keegi.
Kui, siis pead.
Prohvet oli öelnud, et haridus langeb mudaliigasse.
See ennustus oli ka täide läinud.
Selliste mõtetega oli mr. Womb traavinud läbi juba pool linna, kuid ihaldatud märjukesega oli nagu õndsa Gorbatšovi ajal.
Kuiv.
Fondid ja limiidid.
Aeg oli moondunud mr. Womb´i peas suureks tiksuvaks timukaks.
Silme ees vaid pilt, kus Keldri-Peeter endale kõrisõlmele koputades ja nilbelt keelt limpsates boswinkeli aparaati näidata lubab.
Tornikell tegi ilmse mõnuga oma igapäevast tapatööd.
„Et sind tabaks samasugune saatuslik inferno, nagu seda, kes lubas lüüa nii sulasele kui emandale, madonnale ja saagimile. Kurat teab, kellele veel.“
Aga see oli ka mr. Womb´i tänane viimane mõte.
Rammestus oli ta enesesse haaranud ja kõik kustutanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar