Amneesiafestival

„Oma 25000 volti“, konstateeris hull Tesla.
Tema imepärane võime pinget empiiriliselt hinnata tulenes vaid ta ainulaadsetest kogemustest.

Doktorihärra muutus tõsiseks.

„Pokri pistavad...raisk...“

...Viimaks mr. Wombi silmalaug tõmbles. Oma praksise pärast just mures olnud dr. Himu oleks tahtnud end rõõmu pärast alasti kiskuda, nagu erisaate Anatoli...
...või siis, nagu kubemeta Lenin Peterburis Soome vaksali ees.
„See on tõeline ime, millega sa hakkama oled saanud, mu hea sõber, hull Tesla!“
„Siin põle imelist kedagi. Inemese oo juba Kuu peal käind ja möistavad lauluga revolutsiooni teha.
See on lihtsalt protseduur, mõistad, doktor?

Hiljukesi oli mr. Womb hakanud ümbritsevast maailmast signaale vastu võtma.
Esimene tunne oli tühjus peas.
Sigines kahtlus, et kurjad meedikud olid kavaliti usurpeerinud tema ainsa ajupoolkera, pead raputades tundus see kuidagi kergena.
Seejärel andis oma olemasolust märku keel, millel olid kaks sügavat elektroodidest jäetud haudmikku.
Seejärel väljus spontaanselt soolesisaldis. Tuba täitus ebamaise lõhnaga, mis meenutas idamaade turgu.
Hull Tesla kommenteeris:
„Asi seegi. Hingesugulaste roppused on hästi omandatud.“
Sidemed randmete ümber lõdvenesid. Mr. Womb ei jäänud sekundikski uusi üllatusi ootama ja tõttas sõnalausumata välja, vabaduse poole, nagu puurilind...
„Sinjoor, sinjoor, aga tasu!“
Mr. Womb ei vaadanud tagasi. Ainus, kes sai loa mr. Womb´iga kaasa tulla, oli tühik tema pea sees, sedagi tahtmatult.

Jõud hakkas lõppema mr. Womb´i luidrast ihust ja ta oli sunnitud seisatama.
Puu najale toetudes märkas ta suhteliselt koomilist vaatepilti:
Ühe maassevajunud agulilobudiku uksel Väike-Aia ja Kitsa tänava nurgal etendasid kuidagi tuttavlikku komöödiat ontlik pähklipuupruunis ülikonnas härrasmees ja maani ulatuva põllega vanaeit. Vanaeit korrutas vahetpidamata, et ta on kutsunud koertepüüdja, aga mitte korterimüüja.
Pähklipuupruunis ülikonnas härrasmees aga raius vastu, et kui vanaeit korterit ei müü, tuleb keegi Kundla ja siis alles sajab majoneesi, nii et vähe pole.

Ainult maskid ja koturnid puudusid.

Ka klassikast põld jälgegi, puhas merkantiil...

Selle diskussiooni peale elavnes ka hääl mr. Womb´i peas:
„Ma olen praegu Siretiga puhkusel, ära vea mind alt! Sind jäeti ju minu asendusgeeniuseks! Tõtta, enne kui hilja!“

Mr. Womb´il hakkas paha ja ta otsustas vallimäe vene kirikuvaremete keldris peal ja konnasilmadel pisut jahtuda lasta.

... Selle päevaga oli ta maha jooksnud läbi metsade ja soode oma 90 kilomeetrit ja külvanud maarahva hulka enese teadmata maailmaparanduslikke ideid, et varsti saab olema veel halvem ja ainult Üks Õige saab päästa maailma majanduskriisist...
...Nibiru.