operatsioonilaual

Hommikul seisis mr. Womb tuulisel platsil kus troonis kolmemeetri kõrgune siga, otsekui Peeter Suure ausammas Priiuse platsil.
Mr. Womb, kellel oli olulisemaid tegevusi plaanis, kui sigadega tõtt vaadata, pööras põlastaval ilmel oma pilgu ära.
Seejärel tõstis ta ette vaatlikult ühe jala maast, surus küünarnukid hästi keha vastu ja väljutas teisel jalal end poolkükki lastes soolestikku kogunenud gaasid.

Nüüd võis alustada otsinguid. Aeg-ajalt ilmus pilvedesse Abdulla sõrm, mis juhatas jätkuvalt teed.
Lõpuks seisis mr. Womb ajahambast pisut räsitud plangu ees.
Tulevane andekas pallaslane oli sinna joonistanud konarliku joonega suguelundi, millel juures selgitus, et see kuulub Tanjale ja abivalmilt ka aadressi, kus seda on võimalik lähemalt silmitseda.
Järelikult arstid on käeulatuses.

Mr. Womb läks näidatud aadressil ja koputas hoovilobudiku ebamäärast värvi uksele...
Avas määrdunud arstikitlis mehevolask, kelle öist pummeldamist reetvat nägu raamisid boheemlaslikult sassis juuksed. Tavaoludes oleks sellist olevust, kellele maksaprobleemid olid kollased laigud näkku vajutanud, vaid väga suurte reservatsioonidega võinud meditsiinitudengiks nimetada, aga antud hetkel pühendas eesmärk abinõu.

„Aga loomulikult võtame teid ette. Seni oleme me pidanud praktiseerima vaid kassiraibete peal, keda üks ühe jalaga mustlane meile hiinalinnast korjab“, sõnas vakstult suupistejääke kokku pühkiv doktor.
Mr. Womb´i valdasid hetkeks kahtlused, kuid need hajusid kohe, kui ta meenutas isikut, kes oli ta siia juhatanud.
„Muide, minu spetsialiteediks on neurokirurgia. Tahate näha, mis värvi on teie seljaaju?“
„Ei, mitte ainult seda“, arvas mr. Womb.
Doktor komberdas välisuksele ja kraaksatas üle hoovi:
„Triinu, mis sa seal passid nii kaua, värske liha saabus!“
„Ma ei saa üldse süüa“ tuli kuskilt hoovinurgast vastus.
„Patsient, noh. Päriselt. Aja kargud alla! Elus inimene, meie esimene!“
Mr. Womb võpatas, kui hoovipeldiku uks kinni löödi ja sealt tuigerdas tuppa noorusest pakatav tütarlaps.

„Triinu, valmista patsient ette, ma otsin niikaua midagi teravamat, millega saaks selle operatsiooni tehtud.“
Narmendava kardinapalaka tagant pimedast kööginurgast kostis lauanõude kolinat.
Mr. Womb oli juba plaanitsemas põgenemist, kui teda peatasid Triinu silmad - rohelised, nagu Kaali kraater.
Nende silmade helk paralüseeris mr. Womb´i ja surus rohelise vakstuga kaetud köögilauale selili.
Ta nägi, et lamab kosmoselaevas prožektorite all, ning roheliste silmadega olend eemaldab ta peast vasaku ajupoolkera.  
Imeline hääl ütles: „Sinust saab nüüd Savisaare asendusgeenius! Kasuta endale kingitud annet tasakaalukalt!“
Äkitselt tundis ta alakehas teravat valu ja kuulis läbi udu kellegi sõimu nüride aiakääride teemal.