Mr.Womb tegi selle tähistamiseks varahommikul paar hoogsat spagaati ja mõned hundirattad.
Kõik sillerdas päikesekullas.
Kindlasti mühisesid Võrdsete Õiguste Ministeeriumi hoomamatutes kantseleilabürintides juba tuhanded ja tuhanded arvutid, mis püüdsid välja arvestada sookvootide täpseid protsente alates maadlejatest kuni tikkijateni.
Kõrvalpugerikus keerutas keegi ennastunustavalt lusikat teeklaasis.
Soe suvelõpuilm oli ka agulirajooni toonud värskeid tuuli.
Kõik kohalikud intelligendid ja vaimsed suurkujud olid end oma koobastest välja ajanud ja nautisid viimaseid sooje päikesekiiri, et siis talv taas briketihaisuses kööktoas mööda saata.
Ka Freddie Gagarin-Mercuri oli jubeda võrkmaika selga ajanud, karvapahmakad kaenla all nagu surnud kassid, soojendas end aianurgas.Istus nagu mingisugune hipiaegne pornostaar või Heimar Lenk aiapingil ja libistas parmatuhhat.
Hommikul kell seitse.
Freddiel oli nii võimas aura, et teda ei pidurdanud ei kellaaeg ega Ansipi korraldused.
Korra oli ta taltumatus maiustusetuhinas koguni pudeli kaela läbi närinud.
Tõeline mees oma parimas tähenduses.
Tema korterist olid läbi käinud tuhanded naisterahvad ja seda ta ka tavaliselt valjuhäälselt kuulutas.Lagunenud hammastest sõltumata...
Täna aga istus tema vastas mõtlikul ilmel Eppolit Jerofeejevitš, heidik kuskilt Kalamaja lõpust, kus iialgi ei paistnud isegi Päike. Hipodroomi-tagune seenesaak oli olnud täna hommikul kehv ja see viis ka lootused hommikusele keelekastele.
Aga Freddye polnud kunagi kadedusega silma paistnud.„Mängiks õige malet“, tegi ta ettepaneku.
„Ma võin tutvustada sulle sitsiilia kaitset ja itaalia avangut.“
Eppolit rehmas vaid käega ja tunnistas sisimas endale, et kõige suurem seen ootab teda mausoleumis.
Kuid sinna mausoleumi saamiseks nappis tal hetkel finantsvahendeid.
Ja ta unistas, et Koidula piirijaama asemel avatakse varsti ka Jakobsoni piirijaam, kus kõik, mida ta puutub, muutub kullaks...
.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar