Mr. Womb tundis sügelust. „Kevad läheneb...“, mõtles ta aknast möödalendlevatelt räitsakatelt pilku pööramata.
Naabrivanamoor oli talle seletanud, et kahte ühesugust lumehelvest pole olemas ja toonud selle kinnituseks mingeid tobedaid näiteid füüsikast ja muudest ebateadustest.
Kainelt arutleva ratsionalistina ei saanud mr. Womb seda kinnitada.
Isegi lumehelvestel on oma võnketasand ja see on joogagurude poolt juba paar aastat tagasi kindlalt paika pandud.
„Tõe kriteerium on praktika, vaatlusperioodid on olnud lihtsalt liiga lühikesed.“ selgitas ta oma peas ärganud tegelastele, kes valjusti haigutasid.
„Kui kõik tingimused võrdseks võtta, siis ühel hetkel peavad akna tagant mööda heljuma kaks identset helvest. Lihtsalt vaadelda on vaja.“
Kuidas ta ka ei pingutanud oma veresoonterikkaid silmamune, ei lennelnud neid kaksikuid kohe kuidagimoodi.
Nende asemel kostis mõne hetke pärast katuselt hoopis kummalist kära ja aknast möödus lumelabidas...
...hetke pärast ka mingi puhvaikas ja karvamütsiga pamp.
„Toonekurg ilmselt,“ konstateeris mr. Womb kuivalt.
Vaatlusrida oli tänaseks rikutud.
Tülpinud ilmel tõstis mr. Womb rasvase ja roosteplekilise kannu pliidile ja otsustas tänase päeva hoopis aurumasina seltsis mööda saata. Aurav teekann meenutas talle alati möödunud sajandi tehnilist revolutsiooni...
James Watti kui soovite.
Olid ajad, kus olid tõeliselt raudsed mehed puust veduritel.
Tänaseks oli neist alles jäänud vaid üks -Tallinna linnapea,
kelle tahtejõud ja terasest pilk võisid kilomeetrite kauguselt purustada betooni ja panna Marsil lilled õitsema.
Vähemalt nii oli rääkinud kõrvalmajast Meeta, kes aga teadupärast kunagi ei valetanud ja oli kuulduste järgi isegi kaubandusministeeriumis töötanud ja eelisjärjekorras värviteleviisori ja vahvliküpsetaja saanud.
Mr. Womb ihkas olla vähemalt sama raudne.
Raudne kui Feliks.
Vähemalt sama raudne.
Ta oli mitmeid kordi püüdnud mediteerida oma päevinäinud teekannu, kuid paraku oli see lõppenud vaid läbikukkumisega...
Aga rongid, bussid ja isegi lennukid.
Need sõgedad sõiduriistad tõid tuhandete kaupa kohale artamonovlasi ja duhhobore, kes kõik vajasid osadust...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar