Mr. Womb´il oli hirm.
Hirm kõige ees, mida ta aknast näinud oli. Keldri-Peetrist ja puudevedajast polnud lugu, need sumisesid endiselt kuskil kauguses.
Ohtlikuks mõistis ta pidada alul vaid seda puudevedaja ropu suuga vanamoori.
Aga siis plõksatas ta ajus miski. „Annaks Jumal, et see poleks tõsi.“
Juba töötles ta osav Võrdsete Õiguste Ministeeriumi spetsialisti aju läbi košmaari sellest, et hallid kanad olid juhuslikult oma terava linnusilmaga teda märganud...
...ja muudkui nüüd nokivad nõudlikult ukse taga.
Aga siis kostis koputus uuesti. Päris kana moodi see ka ei olnud, kuidagi liiga kõrgelt kostus ja siblimist ka polnud kuulda.
Keegi ta pea sees tegi häält ja arvas, et ehk on lihtsalt mõni suuremat sorti kana.
Mr. Womb reageeris sellele valuliselt ja lubas mõttes selle kana potti lüüa. Kuid siis jäi ta mõtisklustesse, millise halvakspanu see võib Valnerilt esile kutsuda.
Hääl ta peas oli julgemaks muutunud ja sosistas: „Valnerit ei maksa peljata, ta on rohkem nagu selline...ee...kassipoiss, ütleme“
Kop-kop-kop!
„No tee ometi lahti. Vägede Madahšalipundra saatis mulle orgaanilise faksi, et veel tänase päeva jooksul tuleb sul aadrit lasta“, kõlas ukse tagant tuttav hääl.
mr. Womb rahunes. See, kes ukse taga tegutses, oli ju vana tuttav dr. Himu. Teda polnud tarvis peljata, peaasi, et tal seda hullu elektrimeest seltsis poleks olnud.
„Ega sul seda Teslat, või kes ta oli, ühes ei ole?“, uuris ta siiski umbusklikult.
„Oh, ära tee nalja, homme on Toompeal talupoegade kokkutulek ja hull Tesla läks juba eile neile elektrikarjust üles panema. Ega ta sealt nüüd niipea tulema saa.
Tead, need talupojad on kah sellised, et kui natuke hundivilet lambiklaasi puhuda, pistavad kohe kiini jooksma. Või siis neid enam mingi elektrikarjus peab...
Tal seal siis päev otsa jukerdamist, et teisi Hirvepargi võpsikust tagasi Toompeale ajada ja tara parandada. Ja siis veel õhtune lüps ka, kõik võtab hirmsasti aega.
Alles helistas, et 417 ja 375 pidid otsima. Laenas veel Ansipilt autot, et Sauelt kunstseemendaja kohale tuua. Rahumägi topiti rooli taha, see pidi kaine olema.
Ole kohe täitsa muretu, ei see hull Tesla enne homset tagasi jõua.“
Arglikult avas mr. Womb ukse ja palus dr. Himu tuppa.
„Huvitav, kui üles tulin, oli trepp mingeid halle kanu paksult täis. Siblisid siin ringi ja üks nokkis su ust. Mis, sa oled ka linnukasvatajaks hakanud või?“
Sel hetkel kustus mr. Womb´il meelemärkus.
Ikkagi kanad...
Ikkagi kanad...
Ja dr. Himu kallas endale sealsamas esimese kupuklaasitäie desinfektsioonilahust...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar