€ või kättemaks

Hetkeks mr. Womb kõhkles; kas kalakese elu, või kättemaks pahelistele kassipanikööridele.
Aga vaid hetkeks.
Mr. Womb´i silme ees kangastus pilt ilmkäraka käes purunevast purgist ja abitult põrandal siplevast kalakesest, ning omatehtud kalade hapnikumaskist ta kõrval, mille põhiosa moodustas klistiiriprits.
Õhk oli juba täis elektrit, kõikjal süttisid Püha Elmo tuled.
Viimsel hetkel vabastas mr.Womb plusskaksikud traatidest.
Sellest ootamatusest rabatuna panid nood jooksma sinnapoole, kust kostis nende kõrvu tuttavlik ja rahustav transiidivagunite monotoonne kolksumine kulunud rööpalukkudel...

Püha Elmo tuled olid kustunud, maailm koos mr. Womb´i, tema kalakese ja kahe asjast mittemidagi taipava naisolevusega oli taas päästetud.
Mr. Womb astus neidudele aralt ligemale ja tegi juttu möödunud korjandusest.
"Kas kaks krooni oligi teie poolepäevase etteaste tulemus?"
"Häbematus! Niikuinii pidin mina kinni maksma poriletallatud haljasala!"
"Kas selliseid asju õpetatakse teile tänapäeval koolis? Kaks krooni, kaks krooni!"
"Kui ma poleks äärmiselt kokkuhoidlikult käitunud ja vaid ühe tervistava aroomiteraapia nelja asemel enesele lubanud, poleks mul olnud ka selleks raha, et, et..." -õhk lõppes otsa.
"Et, et, Keldri-Peetrilt tellida kalale päästvat maski!"

Punamusta lateksisse riietunud neiukesed ei lasknud end etteheidetest põrmugi riivata, ning manasid näole äraolevalt uneleva pilgu.

"Aga ostke meilt ilusaid kiisupilte."
"Vaadake, kui nunnud nad on", arvas otsekoheselt Maajake.
Maajake oli juba lapsepõlvest alates agulis elanud koos rottide, tuvide ja muude sellele linnaosale ainuomaste eluvormidega, ning seega oli temast kasvanud kindlameelne tänavavõitleja.
Ainult vanemate suurusehullustus oli ta välja kiskunud talle nii omasest keskkonnast, ning surunud ülikooli. Seda rafineeritumad olid nüüd ta võtted.
Heleeneke oli seevastu aga varasest noorusest saanud nuusutada aristokraatia hõngu.
Kunagi ei olnud puudunud tema ümbert igatsorti boheemlased ja muu lipitsev seltskond.
Kuid õnnetu armuseiklus ühe joodikust puujalaga mustlasega oli kardinaalselt muutnud ta vaateid.
Temast oli saanud radikaal.
Äärmiselt kalkuleeriv radikaal.
Varjatud seltskondades kutsuti teda demagoogia emaks.



"Kas te tõesti ei soovi osta õnnetute kiisude pilte?"
"Mina küll ostaks, sest need on pühad indulgentsid."
"Kui teid seksuaalse ahistamise eest kohtusse kaevatakse, aitavad teid ainult need!"
"Ma ei kuulnud küll täpselt, mis rahast te ennist rääkisite,
aga mul on tunne, et ma pean vist appi hüüdma."

Kaks roosa paberiga raamitud kassivolaski pilti vahetasid märkamatult omanikku.
Veel lisas Heleeneke ripsmeid plaksutades,
et tema arvates on korjandusraha haihtumises süüdi kosmilised sfäärid ja üleilmne finantskriis.
Esmapilgul tundus see seletus mr. Womb´i rahuldavat.

Endisest märksa madalamaks vajunud mr. Womb´i rasked jalad vedasid teda aeglaselt kodutänava poole.

Päev, mis oli nii ilusti alanud...