Gaasid

Endel!
Endel!
Hõikas keegi läbi jõuluöö.
Mr. Womb´i hakkas siiralt huvitama selle nime omanik.
Ta poetas ettevaatlikult kardinat, sest teadupoolest on Endlid kartlikud.
Üksi läbi öö rändas tundmatu, ebamäärastes eluaastates meesterahvas,
kes heilutas käes plasttaarast pungil puldankotti.
Ajuti hõikas ta veel oma kaaslast, aga see oli kadunud.
"Majanduslangus on selle asja nimi!" kõmises teleekraanilt tuttava Hea Poliitiku kommentaar.
"Varsti läheb veel hullemaks, sööte isegi vaesed tihased ära, mitte ei pane neile pekki!"
"Viimse sulerootsuni, ma ütlen!"
" Ainult mina võin teid sellest kaosest päästa!"
Mr. Womb lülitas välja igaöise propagandasaate ja otsustas lõpuks tukkuda.
"Endel!"
Hommik oli aga hoopis teistmasti, ei mingeid endleid.
Vaid kojamees raputas jäälaikudele kruusakribalaid.
Mr. Womb astus julgel sammul oma öökorterist välja ja kõndis linnapeale, lootes kohata mõnd tuttavat.
Lihtsalt tuttav ei tulnud kõneallagi, sest mr.Womb´i piinas sel hommikul äge meteorism.
Ikka selline tuttav, kel oleks ka kaasas mõni €.

Oma ehmatuseks märkas ta tänavanurgal kardetud kaksikuid.
See võis, aga ei pidanud tingimata tähendama sekeldusi.
Täna ei olnud kaksikud Krabi ja Põis vaenuliselt meelestatud, ning viipasid rõõmsasti mr.Womb´i endale lähemale.
Viimane liigutus tulenes sellest, et kaksikud olid omavahel ühendatud datakaabliga ja nende lahknemine oleks põhjustanud arvamuste asünkroonia.
Olgugi, et Krabi oli omakorda ühendatud veel teisegi kaabliga, mis suundus kuhugi ida poole, ei suutnud ta iseseisvalt mõtteid genereerida.
Ilma ametlikult parandamatuks idioodiks tunnistatud venna abita ei tulnud ta huultelt muud, kui armetu lalin ja luksumine.
Vahetevahel pani see teda oma kaksikvenda kadestama.
Aga kui teineteisele kättejuhtuvate asjadega oli lõplik tõde selgitatud,
ning kaablid sassis, oli jälle rahu majas.
Tänase meeleolu põhjustas kaksikute kartus, et keegi nende kaabliasjast haisu ninna saab, juhtme välja kaevab, ning selgitab nende mõtete päritolu.
Salamisi lootsid nad, et mõtted pärinevad kosmosest.
Seega seisid nad tänavanurgal käsikäes ja vaba käega lehvitasid möödakäijatele.
Mr. Womb oli nad oma sisimas nimetanud kaksikuteks pluss kaks.
Seda eelkõige nende rahakoti paksust silmas pidades.

Aga nagu ei ole head ilma halvata, oli ka kaksikutel oma tumedam pool.
See seisnes aktiivsetes tütarlastes Heleenakeses ja Maajakeses, kelle mr. Womb oli ristinud kaksikuteks miinus kaks.
Seda seepärast, et mr. Womb´i arvates oskasid nad ainult kerjata ja destruktiivselt näuguda.
Aga mida mr. Womb ei teadnud, oli tõsiasi, et loodus siiski sallib peaaegu tühja kohta.
Ja tavaliselt tekib see tühi koht suure pauguga.
Nii, nagu osakese ja antiosakese annihileerumisel vabaneb energia, oleks see ka juhtunud kaksikute juures, kui nad oleksid üksteisele liiga ligidale sattunud.
Asi oleks võinud lõppeda väga halvasti, ning kaksikud oleksid käraka tagajärjel muutunud selleks, kes nad tegelikult olid.
Tühjus, peaaegu tühjus. Vaid valguse kiirusel hõljuvad footonid.
Kus hunti hüüad!
Nagu tellimise peale sammusid elavalt vesteldes tänavast alla kaks latekskostüümi riietatud kuju.
Helendav saatuse sõrm osutas mr. Womb´i ees olevale lagunenud plangule,
millele kellegi käsi muude roppuste kõrval oli kritseldanud: E=(m1+m2)c2
Mr. Womb tabas silmapilkselt asja mõtet.
Maailm tuleb päästa!
Gaasid vabanesid sekundite jooksul mr. Womb´i kehast...