€ või kättemaks

Hetkeks mr. Womb kõhkles; kas kalakese elu, või kättemaks pahelistele kassipanikööridele.
Aga vaid hetkeks.
Mr. Womb´i silme ees kangastus pilt ilmkäraka käes purunevast purgist ja abitult põrandal siplevast kalakesest, ning omatehtud kalade hapnikumaskist ta kõrval, mille põhiosa moodustas klistiiriprits.
Õhk oli juba täis elektrit, kõikjal süttisid Püha Elmo tuled.
Viimsel hetkel vabastas mr.Womb plusskaksikud traatidest.
Sellest ootamatusest rabatuna panid nood jooksma sinnapoole, kust kostis nende kõrvu tuttavlik ja rahustav transiidivagunite monotoonne kolksumine kulunud rööpalukkudel...

Püha Elmo tuled olid kustunud, maailm koos mr. Womb´i, tema kalakese ja kahe asjast mittemidagi taipava naisolevusega oli taas päästetud.
Mr. Womb astus neidudele aralt ligemale ja tegi juttu möödunud korjandusest.
"Kas kaks krooni oligi teie poolepäevase etteaste tulemus?"
"Häbematus! Niikuinii pidin mina kinni maksma poriletallatud haljasala!"
"Kas selliseid asju õpetatakse teile tänapäeval koolis? Kaks krooni, kaks krooni!"
"Kui ma poleks äärmiselt kokkuhoidlikult käitunud ja vaid ühe tervistava aroomiteraapia nelja asemel enesele lubanud, poleks mul olnud ka selleks raha, et, et..." -õhk lõppes otsa.
"Et, et, Keldri-Peetrilt tellida kalale päästvat maski!"

Punamusta lateksisse riietunud neiukesed ei lasknud end etteheidetest põrmugi riivata, ning manasid näole äraolevalt uneleva pilgu.

"Aga ostke meilt ilusaid kiisupilte."
"Vaadake, kui nunnud nad on", arvas otsekoheselt Maajake.
Maajake oli juba lapsepõlvest alates agulis elanud koos rottide, tuvide ja muude sellele linnaosale ainuomaste eluvormidega, ning seega oli temast kasvanud kindlameelne tänavavõitleja.
Ainult vanemate suurusehullustus oli ta välja kiskunud talle nii omasest keskkonnast, ning surunud ülikooli. Seda rafineeritumad olid nüüd ta võtted.
Heleeneke oli seevastu aga varasest noorusest saanud nuusutada aristokraatia hõngu.
Kunagi ei olnud puudunud tema ümbert igatsorti boheemlased ja muu lipitsev seltskond.
Kuid õnnetu armuseiklus ühe joodikust puujalaga mustlasega oli kardinaalselt muutnud ta vaateid.
Temast oli saanud radikaal.
Äärmiselt kalkuleeriv radikaal.
Varjatud seltskondades kutsuti teda demagoogia emaks.



"Kas te tõesti ei soovi osta õnnetute kiisude pilte?"
"Mina küll ostaks, sest need on pühad indulgentsid."
"Kui teid seksuaalse ahistamise eest kohtusse kaevatakse, aitavad teid ainult need!"
"Ma ei kuulnud küll täpselt, mis rahast te ennist rääkisite,
aga mul on tunne, et ma pean vist appi hüüdma."

Kaks roosa paberiga raamitud kassivolaski pilti vahetasid märkamatult omanikku.
Veel lisas Heleeneke ripsmeid plaksutades,
et tema arvates on korjandusraha haihtumises süüdi kosmilised sfäärid ja üleilmne finantskriis.
Esmapilgul tundus see seletus mr. Womb´i rahuldavat.

Endisest märksa madalamaks vajunud mr. Womb´i rasked jalad vedasid teda aeglaselt kodutänava poole.

Päev, mis oli nii ilusti alanud...

Gaasid

Endel!
Endel!
Hõikas keegi läbi jõuluöö.
Mr. Womb´i hakkas siiralt huvitama selle nime omanik.
Ta poetas ettevaatlikult kardinat, sest teadupoolest on Endlid kartlikud.
Üksi läbi öö rändas tundmatu, ebamäärastes eluaastates meesterahvas,
kes heilutas käes plasttaarast pungil puldankotti.
Ajuti hõikas ta veel oma kaaslast, aga see oli kadunud.
"Majanduslangus on selle asja nimi!" kõmises teleekraanilt tuttava Hea Poliitiku kommentaar.
"Varsti läheb veel hullemaks, sööte isegi vaesed tihased ära, mitte ei pane neile pekki!"
"Viimse sulerootsuni, ma ütlen!"
" Ainult mina võin teid sellest kaosest päästa!"
Mr. Womb lülitas välja igaöise propagandasaate ja otsustas lõpuks tukkuda.
"Endel!"
Hommik oli aga hoopis teistmasti, ei mingeid endleid.
Vaid kojamees raputas jäälaikudele kruusakribalaid.
Mr. Womb astus julgel sammul oma öökorterist välja ja kõndis linnapeale, lootes kohata mõnd tuttavat.
Lihtsalt tuttav ei tulnud kõneallagi, sest mr.Womb´i piinas sel hommikul äge meteorism.
Ikka selline tuttav, kel oleks ka kaasas mõni €.

Oma ehmatuseks märkas ta tänavanurgal kardetud kaksikuid.
See võis, aga ei pidanud tingimata tähendama sekeldusi.
Täna ei olnud kaksikud Krabi ja Põis vaenuliselt meelestatud, ning viipasid rõõmsasti mr.Womb´i endale lähemale.
Viimane liigutus tulenes sellest, et kaksikud olid omavahel ühendatud datakaabliga ja nende lahknemine oleks põhjustanud arvamuste asünkroonia.
Olgugi, et Krabi oli omakorda ühendatud veel teisegi kaabliga, mis suundus kuhugi ida poole, ei suutnud ta iseseisvalt mõtteid genereerida.
Ilma ametlikult parandamatuks idioodiks tunnistatud venna abita ei tulnud ta huultelt muud, kui armetu lalin ja luksumine.
Vahetevahel pani see teda oma kaksikvenda kadestama.
Aga kui teineteisele kättejuhtuvate asjadega oli lõplik tõde selgitatud,
ning kaablid sassis, oli jälle rahu majas.
Tänase meeleolu põhjustas kaksikute kartus, et keegi nende kaabliasjast haisu ninna saab, juhtme välja kaevab, ning selgitab nende mõtete päritolu.
Salamisi lootsid nad, et mõtted pärinevad kosmosest.
Seega seisid nad tänavanurgal käsikäes ja vaba käega lehvitasid möödakäijatele.
Mr. Womb oli nad oma sisimas nimetanud kaksikuteks pluss kaks.
Seda eelkõige nende rahakoti paksust silmas pidades.

Aga nagu ei ole head ilma halvata, oli ka kaksikutel oma tumedam pool.
See seisnes aktiivsetes tütarlastes Heleenakeses ja Maajakeses, kelle mr. Womb oli ristinud kaksikuteks miinus kaks.
Seda seepärast, et mr. Womb´i arvates oskasid nad ainult kerjata ja destruktiivselt näuguda.
Aga mida mr. Womb ei teadnud, oli tõsiasi, et loodus siiski sallib peaaegu tühja kohta.
Ja tavaliselt tekib see tühi koht suure pauguga.
Nii, nagu osakese ja antiosakese annihileerumisel vabaneb energia, oleks see ka juhtunud kaksikute juures, kui nad oleksid üksteisele liiga ligidale sattunud.
Asi oleks võinud lõppeda väga halvasti, ning kaksikud oleksid käraka tagajärjel muutunud selleks, kes nad tegelikult olid.
Tühjus, peaaegu tühjus. Vaid valguse kiirusel hõljuvad footonid.
Kus hunti hüüad!
Nagu tellimise peale sammusid elavalt vesteldes tänavast alla kaks latekskostüümi riietatud kuju.
Helendav saatuse sõrm osutas mr. Womb´i ees olevale lagunenud plangule,
millele kellegi käsi muude roppuste kõrval oli kritseldanud: E=(m1+m2)c2
Mr. Womb tabas silmapilkselt asja mõtet.
Maailm tuleb päästa!
Gaasid vabanesid sekundite jooksul mr. Womb´i kehast...

Järgmine hommik

Järgmine hommik.
Järgmisel hommikul ärgates kaebas mr. Womb kohutava peavalu üle.
Ainsaks põhjuseks suutis mr. Womb pidada eilset üliinimlikku rahalugemist, ning kahte klaasi
harmooniaga kodeeritud "Võluvett".
"ANSIP PEAB TAGASI ASTUMA, ANSIP PEAB TAGASI ASTUMA!", trummeldas mr. Womb`i peas.
Mr. Womb püüdis meeleheitlikult mälu taastada, kuid see osutus võimatuks...
Samas otsustas mr.Womb, et enam ta harmooniaga kodeeritud võluvett ei joo.
Selle asendab ta hoopis armastusega kodeeritud võluveega.
Sellise suure pöörde mr. Womb´i igapäevatraagikas põhjustas siis harmooniaga kodeeritud võluvesi .
Repliigi korras peab märkima, et eelnimetet võluvesi põhjustas mr. Womb´il ka piinavaid seedehäireid...
Öist jalutuskäiku aias meenutas vaid kärnas õunapunn halatitaskus, aga seda mr. Womb veel ei teadnud.
Tähendab, ta ei teadnud üldse midagi, mis oli öösi toimunud.
Isegi tema voodipeatsis hõljuv ja silmipööritav Ufoloog Igor ei meenunud talle enam.
Ka olid mr. Womb´i kuuldeaaparaadi patareid kahtlaselt kiiresti tühjenenud.
Prillid kadunud.
Püksid lõhki.
Täielik fiasko ja soolesisaldise pidamatus!

Aga kuskil itsitasid pihku kaks lahutamatut paari
nähtamatu nabanööriga ühendatud kaksikuid.

Ja mõtlesid välja aina uusi maailmavallutusplaane...

Raha

Anneke tegi aktiivsete tütarlastega veerandtunnise intervjuu.
Ka lubas ta omaltpoolt anda kõik, et vahvad neiud oleksid kutsutud Kaire Maunaste talk-showsse "Eneseupitaja pooltund", ning uude tabusi purustavasse ja tõeliselt shokeerivasse tõsieluseriaali "Mõttetu tibi otsib pealelööjat".
Raha oli selle ennastpaljastava näitemäng-protestiaktsiooniga kogunenud kenake hulk ja võis hakata mõtlema medikamentide ostule.
Järgmisel hommikul leidis mr. Womb oma päevinäinud postkastist pontsaka ümbriku.

"RAHA!" Karjatas mr. Womb piiritust õnnest.
"RAHA!" Teie mäletate, aga minul on!
Joovastus oli meeletu.

Kui mr. Womb raha üle lugema hakkas, tõmbus tema kulm aina rohkem kipra.
Selgus, et ahned neidised olid toppinud ümbrikusse ehtsate kupüüride vahele ka muidu kahtlase väärtusega, kuid hetkel mr. Wombile täiesti kasutuid ajaleheväljalõiked kodutute kiisude koloniaalsest elust ja nende toitmisest.
Kuna mr. Womb oli põdura naabrivanaeide sõnavarast õppinud üpris hästi sajatama, siis nüüd lubas ta endale isegi pisut vulgaarsemat keelekasutust, kui Surnumatja Kaabuga Psühhiaater.

Ilmselgelt oli tegu likviidsuskriisiga, seda isegi mr. Womb´i arvates.

Olles ajaloolt ja riigieelarvelt kunagi juba vastu näppe saanud, ei hakanud ta tekkinud olukorras nõu küsima tuntud ökonomistajaloolaselt Malt Laalilt.
Seeasemel otsustas mr. Womb, nagu lugematuid kordi varemgi telefonipihi kasuks.
Mr. Womb´i pihiisaks oli ühel kaugel Läänemere saarel resideeruv endisest sibist ja liigkasuvõtjast piiskop, keda asjaomased ringkonnad teadsid Sibiüllona.
Kui mr. Womb oleks kasvõi veidike kobedam välja näinud, poleks ta risti ette löönud ka halastusseksi ees.
Telefoniseks ei tulnud mitte mõttesegi.

...Nii Vooruslik Isik.

Raha oli tõesti peaaegu olematu hulk.
Aga mr. Womb lisas kõhklematult sellele veel ühe kupüüri, kõige väiksema.
Mr. Womb arvestas omaette, et kui juua iga päev ainult kolm liitrit Harmooniaga Kodeeritud Võluvett ja öösiti varastada naabrimuti õunapuu alt mõned tormiga alla kukkunud õunapabulad, siis peaks kuu lõpuni niipalju säästma, et on võimalik kalale eelnimetatud võie ära osta.
Kõhklemata lisas mr. Womb ka kolmanda rahatähe.
Enda üle vaieldamatut uhkust tundev mr. Womb võttis kõiki feng-shui põhitõdesid arvesse võttes sisse Lootosepoosi, ning neelas esimese sõõmu Harmooniaga Laetud Võluvett...

...Aga samal ajal maeti kuskil kauges riigis ühte kirikupead, kelle ebamaine lõhn pani leinatalitust toimetava Pühaisa minestama...

Korjandus

KORJANDUS!!!
Mõtles mr. Womb.

Terve teisipäev kulus mr. Wombil arvuti taga.
...Et koostada ühte ultraanarhistlikvasakpoolsesse loomalaitsefoorumisse üleskutse: saata talle kõdi käes piinleva kalakese päästmiseks raha.
Üleskutset võtsid kuulda kõigepealt Rassihügieeni Instituudi Immigratsiooni Soodustamise Osakonna vanemteadurid Heleenake ja Maajake.
Nad haarasid viibimata transparendiks riidepalaka.
Heleenake, kes oskas üpris soravalt demagoogitseda, ning oma nime vigadeta lihtlausena kirjutada, näitas tõelist kalligraafilist kõrgpilotaaži.
Ta andis endast parima:
"KÕIK KES EI NÕUSTU LOOMAKAITSJATE ÜLLASTE IDEAALIDEGA ON AIGED VÄRDJALIK INIMRÄMPS. ANKE RAHA!!!

Selle loosungiga tõttasid nad, nagu tõelised 1924. aasta detsembiülestõusu Mõlemad Surematud Kangelased, Ameerika tänava finantsameti ette muruplatsile.
Kuna kõht oli veel kassikrõbuskitest valmistatud solidaarsuslõunasöögist kinni, aga see-eest vaim värske, siis otsustati kestvate kiiduavalduste saatel alastiprotesti kasuks.
Muruplatsi serva olid eelteate peale kogunenud päris mitmed linnas tuntud, aga see-eest hälvetega meessoost isikud.
Punase niidina ühendasid neid laiaäärelised kaabud, sentimeetri paksused prilliklaasid, ning plõksuvad fotokaamerad.
Heleenake ja Maajake olid tähelepanust võlutud.
Nad heitsid viivitamatult hamed seljast, ja seisid karastavalt jahedat ja märga detsembriilma hobusemoodi trotsides neid valgustavate välklampide sähvivas valgusvihus.
Nii oma kaks tundi järjest.
Ühel käes transparent ja teisel korjanduskast.
Möödakäijad tõmbasid seda vaatepilti nähes krae kõrgemale ja pea enam õlgade vahele.
Küll aga tundis selle vastu suurt huvi TV 9-6 seltskonnareporter Anne Kihulane.