Ühel tavapärasel kepijalutuskäigul oli mr. Womb leidnud tiigi madalast veest kahtlaselt siputava kalakese, ning selle purgiga koju toonud.
Kala oli siputanud juba ligi nädal aega ja tema toitmine polnud andnud tagajärgi.
Üks tuttav oli pidanud põhjuseks ihtüogrippi, mis pani mr. Womb´i kodust kolmeks päevaks paaniliselt põgenema.
Sellist tõuget poleks talle suutnud anda isegi üüriraha kasseeriv majaomanik.
Nüüd oli tuisk ja muidu vilu ilm ajanud vaid ülikonnas mr. Wombi perrooni alt tagasi kodukolde ette.
Kala siputas.
Ehkki mr. Wombi polnud õnnistatud eriti helge mõistusega, taipas ta, et kalal on vist kõdi.
Mr. Womb seadis sammud TV-st tuttava loomaarsti juurde ja kuulis, et nimetatud kõdi põhjustab hoopiski ihtüostress.
Aga ravi on lihtne, tuleb vaid võtta salvi nimega MoS2, ning sellega kolmel järjestikusel hommikul kalake korralikult sisse määrida.
Hind oli jalustrabav.
Mr. Womb veendunud loomakaitsjana aga oli otsustanud mitte millegi ees taanduda.
Et aga mr.Womb´i töö Võrdsete Õiguste Ametis tõi võrdeliselt mr.Wombi intellektiga sisse suhteliselt viletsat palka ja palgapäevani oli veel terve igavik, ei suutnud mr.Womb kallihinnalist pastat kohe välja osta.
Palved, kaebed ja isegi ähvardused mõjusid Mõttetu Proviisori kõrvadele, kui narkomaani palve hullumaja peaarsti kabinetis.
Kuid kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem...
KORJANDUS!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar