Mr. Womb ärkas talveunest.
Vägede Madahšalipundra oli talle end ilmutanud tüseda kirjaneitsina ja teada andnud, et täna on midagi põnevat ees ootamas.Selleks aga, et saada selle va Madahšalipundraga ka ärkvel olles kontakti, tuli juua ära pool liitrit küllusega kodeeritud võluvett ja võtta sisse lootosepoos.
Kaua ei saanud mr. Womb meeli teritada, sest all aias karusmarjapõõsaste vahel ägenes kisa. Oli selge, et sellises miljöös pole võimalik keskenduda.
Miljööst oli asi kaugel.
Ehkki hiljaaegu oli keegi märsilohistajast sorakil magister käinud majast pilte tegemas ja kiitnud miljööväärtusliku linnaosa tingimusi.
Mr. Womb paotas räbalduvat kardinat ja piidles arglikult aeda.
Lärmi põhjus sai hoobilt selgeks.
Aias käratsesid Dusja lelletütre rasvunud järeltulijad Irenka ja Anka.
„Suguluspaarituse veidrad viljad...“ mõtles mr. Womb ja meenutas Dusja uhkustundega sõnatud lausekildu, et kogu varandus peab perekonda jääma.
Õekesed olid otsekui John Langdon Downi meditsiiniõpiku vahelt välja astunud.
Vahest harva kui mõni ootamatu selgusekiir nende ajusid oli paitanud, lubati neid ema uhkuseks lühikeseks ajaks inimeste sekka.
Tõsi, Surnumatja Kaabuga Psühhiaatrile see oli eksisamm alati lõppenud koletislike juriidiliste ekstsessidega, kuid pelgalt loomaarmastusest tegi ta seda ikka ja jälle…
Retsidiiv kordus ja kordus doktori lubadustest suurt küsimata.
Kord sajandi alguses püüti neid ka Maarja külas sotsialiseerida, kuid kõnealune üritus lõppes katlatäie bensiinimaitselise kapsasupi ja väiksemat sorti tulekahjuga.
Porgandite hakkimine muruniidukiga otse peenras ei vääri isegi mainimist.
Kui, siis kulibinluse süvauurijatele.
Hetkel olid juuniorid saanud pohmelliuinakut tegeva igikestva kõhukinnisuse käes kannatava Dusja kapilt kätte purgeenipurgi ja püüdsid seda meeleheitlikult üksteise võidu avada.
Nii hoolikalt suletud purgis pidi peituma ju ometi mingi imemagus neste.
Kraaksatusi tuli nende suust igas oktavis ja igas mõeldavas dialektis.
Isegi muidu julged agulipenid sörkisid saba jalge vahel õudsest rajoonist eemale oma igapäevaseid koeraasju ajama.
Tegelikult osutus purgi avajaks üks terava servaga kivi, sest titaanliku heitluse käigus oli Irenka otsustanud väärtusliku leiu endalesaamiseks Ankale näpud küünarnukini ninna toppida. Üle hoovi kostis Anka elajalik röögatus ja purk kukkus tuhandeks killuks.
Mulla ja kildudega segunenud tabletid kadusid otsekui nõiaväel üksteist uroodideks sõimavate ja tõuklevate noorikute hammaste taha.
Kui suurem osa väärtuslikust saagist oli konsumeeritud, tundus õekestes siginevat midagi sõpruselaadset ja järgneva pooltunni veetsid õekesed kuuritrepil istudes, kus nende mongoloidsed näod varjamatu üleolekuga möödakäijaid seirasid.
Nad olid sisimas kindlad, et mööda astub keegi Prevert ja kutsub neid kommi pakkudes Kopli trammiga sõitma.
Aga Madahšalipundral oli plaan.
Nende humanitaarabina saadud ja kaenla alla venitatud dressipükstel polnud mõeldud puhtaks täna jääda…
.
