Mr Womb istus nukral ja mõtlikul ilmel oma voodinurgal.
Tasapisi irdusid tema alaseljalt vaikse klirinaga kupuklaasid. Tundus, et isegi Siiri Oviir oma valimisplakatil muigas.
Aga kõige kohutavamaks võis antud hetkel pidada külma. Seda luust ja lihast läbilõikavat külma.
Aknavahele oli kerkinud juba pisike hang ja see ei näidanudki märki oma sulamisvalmidusest.
Õnneks andis vatitekk veidi sooja. Mr. Womb oli küll kirjutanud piisavalt põhjendatud taotluse küttepuude ja kartulite saamiseks, kuid kahjuks olid sekretäripreilid selle lahendamatute probleemide virna tõstnud. Ilmselt oleks selle taotluse vormistamiseks tulnud palgata pädev europrojektide koostaja.
Kahjuks ainus, kes selle kirjatükiga hakkama oleks saanud, oli juba pikemat aega mandrist ära lõigatud.
Aga mr. Womb ei osanud uneski aimata, et see Püha Isa üritas viimases näljahädas katkise sirbiga avada koguduse korjanduskarpi.
Selleks muukimiseks oli ka muidugi hea põhjus.
Nimelt ammu ei usaldanud tema Issanda enda poolt laulatatud abikaasa Pühale Isale korjanduskarbi võtit. See oli tal põlletaskus ja hetkel oli tal käes raske ja kuum triikmasin.
Igat katset kätt võtme järgi sirutada oleks võidud tõlgendada siivutu aktina ja sellele oleks järgnenud vääramatu kristlik vastulöök.
Aga karbis kõlisesid meeldivalt hingepäästmiseks vajalikud protsendid pensionist.
Üks kruvi oli juba lahti ja karbikaas andis end liikuma.
Piiskop heitis mitra kuklasse ja pühkis käisega higi.
Füüsiline pingutus.
Raske füüsiline pingutus
Kuna pool tööd oli juba tehtud, võis puhata.
Ta pani ta karbi hetkeks kõrvale ja läigatas klaasi tubli portsu armulauaveini, mis samas hammaste taha kadus.
Kergelt röhitsedes ja habet sügades rebis piiskop käärkambri seinal oleval Playboy kalendril ette küünlakuu lehekülje.
Teda valdas möödapääsmatu armusööst.
Ta teadis, et see poolpaljas ja automaadiga relvastatud neidis peab kuuluma tema kogudusse.
Veel parem. See olend peaks igapäevaselt kohal olema.
Piiskopi mõtetes mõlkus kellalööja väljavahetamine...
Kuid kahjuks ei jõudnud need teadmised mr. Womb´ini isegi leptonoloogilisel teel.
Nii, nagu Kuuse Taat oli ette ennustanudki, hakkas väljas tuiskama.
Külmast lõdisev mr. Womb muidugi polnud esoteerikaga väga kodus, ning tema arvates tegi tuisuilma ikka see korpulentne Lumeeit, kes taevas oma patjadest sulgi välja kloppis.
Aga selle päeva võis mr. Womb siiski kordaläinuks lugeda, kuna ta mingeid märgatavaid füüsilisi vigastusi polnud saanud.
